Nonii, tripp kujunes ootamatult lühikeseks. Kuigi sõit Manjimupi oli pea neli tundi, rongi ja bussiga.
Teel Manjumupi kohtusime jälle ühe eestlase Jackiga. kolmekesi läksime Manjimupi ainukesse hostelisse kus lubati tööd nädala jooksul. Mõtlesime, et ok maksame nädala raha ära ja passime niikaua hostelis, aga kui oma tuppa jõudsime siis tahtsime kohe sealt tagurpidi välja joosta.
Hais mis meid vastu võttis oli kergelt öeldes rõvee. Tuba oli sitane ja seal sees elasid kaks saksa venda. Nimesid ei mäleta, aga ega sel vahet polegi. Üks oli kanepilembeline ja koguaeg naerev 25 aastane kes nägi välja nagu 35 aastane mees ja teine oli umbes sama vana vend kes oli tudeng. See tudeng oli muidu väga sõbralik ja rääkis hosteli elust ja tööst meile. Käisime ka "linna" peal, aga esimese viie minutiga tundus kõik väga masendav. Olime Perthi ja Mandurahiga nii harjund juba ja tahtsime ära siit. Hostelisse tagasi jõudes sain Jacki käest West Australian lehe ja vaatasin huvi pärast töökuulusi ja mida ma näen?! Otsitakse maalreid Mandurasse, linna kus meie eelmine objekt oli. Tegin kõne ja tuligi välja, et vaja kiirelt samale objektile maalreid. Siit meie tripi lõpp!
Pakkisime asjad ja tulime järgmise päeva hommikul Mandurasse tagasi. Kuigi hommikul hostelist lahkudes pakuti meile tööd õuntekorjamise peale, aga hiljem saime teada et seda oli vaid üheks päevaks. Samal hommikul tulid samasse hostelisse ka Lauri vend ja ta sõbrad, nii et saime nendele anda omad kohad.
Ok, täna oli meie esimene tööpäev Aussi bosside all. Üks 19 aastane aussi töökaaslane ütles meile et võtke chillilt, ja kui boss tuleb tehke tööd :D

Eile oli Perthis kõva torm. Alla sadas üle kahe kuu sademete normi. Mingi aeg tuli ka pingpongpalli suuruseid raheterasid. Kahju pidi olema üle 70 miljoni dollari jne. Meil siin Mandurahis asi nii hull ei olnud. Tuli küll kõvasti vihma ja müristas, aga see oli ka kõik. Aga vähemalt tuli nüüd vihma üle nelja kuu.
Kuna tööd niiguinii pole siis otsustasime, et läheme väiksele tripile lõunapoole. Esialgu võtame suuna Bunburysse ja Manjimupi, seal otsime tööd ja kui ei leia siis edasi Margaret riveri ja veel mõnda kohta.
Täna ostsime 40 taala eest telgi, pakime asjad ja homme hommikul teele!

Nonii, oleme olnud tööta juba nädal aega. Eile ja täna käisime Scarborough rannas ujumas. Saime kokku Lauri poolvenna Keijoga ja veel kolme eestlase Rutsi, Steveni ja Alekseiga kes kõik maandusid Perthi alles paar päeva tagasi. Kogu selle nädala oleme lihtsalt chillinud, mis on vaikselt juba ära tüüdanud. Tahaks tööle! Eile ostsin endale Perthist väikese ukulele, et oma muusiku "annet" päris ära ei unusta. Maksis ainult 29 doltsi. Raha jääb ka iga päevaga aina vähemaks , täna maksime kahe nädala rendi ära Peterile 150 doltsi + söögiraha.
Plaan on lennata põhja Queenslandi kui siit tööd ei saa.

Täna saime väikese tööotsa naabri Tomi juures. Tom on 70 aastane vanapoiss kes elab koos oma emaga kõrvalmajas. Värvisime tal koridori ära ja paar asja veel. Kokku tegime umbes 2 tundi tööd ja saime selle eest kumbki 50 dollarit - pole paha :) vana ise oli väga rahul tööga.

Vaba paev...loodan et mitte kauaks. Tana kaisin Perthis oma Delli lapakat tagasi poodi viimas. Poes anti mulle Delli teeninduse number, et helisa sinna ennem me tagasi ei vota! Peale pikka ja vihast konet uhe india naisega telefonis anti mulle mingi number millega sain loa poest raha tagasi nouda. Poemuuja mind loomulikult ei uskunud et Dell oli nous raha tagasi andma ning helistas ise ule uuesti. Poolteist tundi ootamist ja sain oma raha tagasi. Nii lihtsalt siin tagurpidimaal asjad kaivadki:)

Ohtul saime tooandja Andresega kokku, saime eelmise nadala palga katte. Saime teada, et see nadal tood ei ole, vaike streik korgemate bosside vastu, kes raha ei taha maksta eriti. Tuleb leida endale see nadal tegevust!

testing testing..