Friday, March 26, 2010

Nonii, tripp kujunes ootamatult lühikeseks. Kuigi sõit Manjimupi oli pea neli tundi, rongi ja bussiga.
Teel Manjumupi kohtusime jälle ühe eestlase Jackiga. kolmekesi läksime Manjimupi ainukesse hostelisse kus lubati tööd nädala jooksul. Mõtlesime, et ok maksame nädala raha ära ja passime niikaua hostelis, aga kui oma tuppa jõudsime siis tahtsime kohe sealt tagurpidi välja joosta.
Hais mis meid vastu võttis oli kergelt öeldes rõvee. Tuba oli sitane ja seal sees elasid kaks saksa venda. Nimesid ei mäleta, aga ega sel vahet polegi. Üks oli kanepilembeline ja koguaeg naerev 25 aastane kes nägi välja nagu 35 aastane mees ja teine oli umbes sama vana vend kes oli tudeng. See tudeng oli muidu väga sõbralik ja rääkis hosteli elust ja tööst meile. Käisime ka "linna" peal, aga esimese viie minutiga tundus kõik väga masendav. Olime Perthi ja Mandurahiga nii harjund juba ja tahtsime ära siit. Hostelisse tagasi jõudes sain Jacki käest West Australian lehe ja vaatasin huvi pärast töökuulusi ja mida ma näen?! Otsitakse maalreid Mandurasse, linna kus meie eelmine objekt oli. Tegin kõne ja tuligi välja, et vaja kiirelt samale objektile maalreid. Siit meie tripi lõpp!
Pakkisime asjad ja tulime järgmise päeva hommikul Mandurasse tagasi. Kuigi hommikul hostelist lahkudes pakuti meile tööd õuntekorjamise peale, aga hiljem saime teada et seda oli vaid üheks päevaks. Samal hommikul tulid samasse hostelisse ka Lauri vend ja ta sõbrad, nii et saime nendele anda omad kohad.
Ok, täna oli meie esimene tööpäev Aussi bosside all. Üks 19 aastane aussi töökaaslane ütles meile et võtke chillilt, ja kui boss tuleb tehke tööd :D

No comments:

Post a Comment